Select Page

Olen maapoiss, sündinud Mulgimaal, täpsemalt Taageperas. Väikeses kohas elamise võlud ja valud puudutavad mind väga isiklikult. Olen töötanud ka Võhma linnapeana. Üks valusamaid perioode Võhma jaoks oli aeg, mil monofunktsionaalse asula ainus ettevõte, kohalik lihakombinaat, läks pankrotti. Tööta jäi ligi nelisada inimest.

Tänane olukord Ida-Virumaal, kus seoses CO2 kvoodi hinnatõusuga võib töökoha kaotada tuhatkond inimest, on mitmes mõttes sarnane olukorraga, millega Võhma silmitsi seisis. Töökohtade kadumine põlevkivi tootmises on löök kogu maakonnale ja laiemas pildis Eesti regionaalarengule.

Probleemi ennetamiseks oleme algatanud Ida-Virumaa programmi, mille eesmärk on piirkonna toetamine ja uute mitmekesisemate töökohtade loomine. Selleks, et Ida-Virumaal töökohti mitmekesistada, oleme toetatud piirkonna tööstusalade ja turismiobjektide rajamist ja arendamist, põlevkivi kompetentsikeskuse käivitamist ning piirkondliku ettevõtluse arendamist.

 

Riik peab tegutsema maakondade vaheliste kääride vähendamiseks

Taasiseseisvumise järgselt on Eestis toimunud suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused, mis on valusalt mõjutanud just maapiirkondi. Eesti-sisesed regionaalsed arenguerinevused ja ebavõrdsusnäitajad on endiselt suured ja piirkonniti kasvanud.

Kõige selgemalt väljendub regioonide areng piirkondade vahelises võrdluses. Statistikaameti viimased andmed näitavad, et Eesti majandustegevus on tugevalt koondunud pealinnaregiooni: 67 protsenti Eesti SKP-st luuakse Harju maakonnas, järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s olid vastavalt 11% ja 6%.

Heites pilgu brutokuupalgale maakondade lõikes, ilmneb, et vahed on endiselt suured. Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal maakonniti keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harjumaal (1455 eurot) ja Tartumaal (1289 eurot) ning madalaim Hiiumaal (944 eurot) ja Saaremaal (987 eurot). Brutokuupalk küll kasvas igas maakonnas, kõige kiirem oli kasv Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.

Eesti regionaalarengu seisundi tasakaalustamine nõuab riigilt senisest suuremat panustamist piirkondliku arengu edendamisesse ja arenguerinevuste vähendamisse. On selge, et regionaalpoliitika proovikividega toimetulekuks pole üht lahendust, vaid vaja on terviklikku lähenemist ja pidevat tööd.

Minu jaoks on regionaalpoliitika olulisteks rõhuasetusteks kohalike omavalitsuste tugevdamine ja nende finantsautonoomia suurendamine, ettevõtlust ja elanike heaolu toetava keskkonna loomine, avaliku sektori kohalolu tagamine ja inimeste liikumisvõimaluste parandamine.

Kohalikke omavalitsusi peab rohkem usaldama andes neile juurde otsustamisvõimalust ja raha

Kohalike omavalitsuste rolli suurendamiseks on vaja anda enam otsustamisvõimalust omavalitsustele, kes tunnevad kohalikke vajadusi paremini ja suudavad elukeskkonda oma elanike vajadusi arvestades arendada.

Eelmise valitsusperioodi jooksul andsime kohalikele omavalitsustele otsustusõigust juurde ja nüüd tuleb edasi minna. Minu veendumus on, et kohalikele omavalitsustele võiks üle anda veel osa riigi tänastest ülesannetest koos vajaliku rahalise kattega ning samuti võtta ära sildid kohalikele omavalitsustele antavatelt sihtotstarbelistelt toetustelt.

Eesmärgiks on, et kohalikel omavalitsustel oleks suurem finantsautonoomia ja otsustusõigus eraldatud raha kasutamiseks. Oluline on ka kohalike omavalitsuste koostööd soodustamine ülesannete täitmisel.

Haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut ja seeläbi ka suurem sõnaõigus oma arengu ja prioriteetide planeerimiseks.

Selleks, et aidata omavalitsustel arengustrateegiaid ühiselt ellu viia, oleme neile ette näinud toetuse, mille eelarve käesolevaks aastaks on 6,15 miljonit eurot.

Riik peab jätkama regionaalsete investeeringutega

Regionaalse arengu tasakaalustamisele saab kaasa aidata regionaalprogrammide ja regionaalsete investeeringute kaudu. Jätkame riiklikult oluliste regionaalarengu meetmete rakendamist, mis toetavad uute töökohtade loomist väljaspool Tartut ja Tallinna.

Viime jätkuvalt ellu Setomaa ja Peipsiveere- ja väikesaarte programme ning lisanduvad ka Ida-Viru ja Kagu-Eesti regionaalprogrammid

Valitsus soov on suurendada investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades. Eesmärgiks on, et inimestel oleks maapiirkonnas meeldiv elukeskkond, parem eluase ja kõrgemad palgad.

Riigi teenused peavad olema mugavalt kättesaadavad igas maakonnas

Alahinnata ei saa ka riigi kohaloleku sümboolset tähtsust regionaalsel tasandil. Seda aitavad luua maakonnakeskustesse plaanitavad riigimajad, kuhu koondatakse erinevate riigiasutuste esindused.

Ideaalis soovime, et ka maakonnakeskuse teenused oleksid seostatud riigiteenustega ning seeläbi oleksid inimestele kõik riigiga seotud teenused ühest kohast kättesaadavad ja kogu asjaajamine lihtsam.

Kavandame maakonnakeskustesse ka kaugtöökohtade loomist, mida saavad kasutada kõik riigiasutused. Selleks, et erinevates Eestimaa piirkondades oleks kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja hea palgatasemega töökohti jätkame töökohtade väljaviimist pealinnast.

See on tugev regionaalpoliitiline sõnum noortele – elu, töö ja karjäär on võimalik ka väljaspool Tallinna.

Inimesed peavad saama turvaliselt liikuda

Piirkondade arengu võtmeküsimus on liikumisvõimaluste parandamine. Märgiline samm selles suunas on eelmisel aastal käivitunud maakonnasisene tasuta ühistransport, mis aitab siduda maapiirkondi tõmbekeskustega ning lõimida elamist maapiirkonnas ja töölkäimist linnas.

Nii riigimaanteede kui ka kohalike teede olukorra parandamine on prioriteetne tegevusvaldkond. Valitsus on seadnud eesmärgiks ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks kuni Mäoni aastaks 2020 ning samuti jätkatakse Tallinna-Narva maantee renoveerimist.

Need on mõtted tegevussuundadest, mis minu jaoks Eesti regionaalarengu kontekstis lähiajal kõige olulisemad on.

Eesti jätkusuutlikuks arenguks on vaja, et elu oleks jätkuvalt võimalik igas Eestimee nurgas.

Tahan, et igal inimesel oleks võimalus valida, kus ta soovib elada ning et meeldiv elukeskkond, võimalus eneseteostuseks, tasuvad töökohad ja kvaliteetsed teenused oleksid kättesaadavad üle kogu Eesti. Selle nimel ma töötan.