Select Page

Elu Tallinnas, Tartus või Pärnus on väga erinev elust Mustveest või Karksi-Nuiast. Probleemid ja võimalused on hoopis teised, kuid samal ajal on väga tähtis, et kõik piirkonnad areneksid ühtlaselt. Seetõttu ulatab riik läbi erinevate toetuste abikäe piirkondadele, mis vajavad lisatuge. Mul on hea meel välja tuua, et riik toetab järgmisel aastal Eesti erinevate piirkondade arengut 17 miljoni euroga, millele kavandatakse lisaks ligi 43 miljoni euro eest rahastusotsusi välisvahendite toetustest ning 10 miljonit CO2 kvoodituludest.

Lisaks siseriiklikele vahenditele on olulisel kohal ka Euroopa struktuurifondi toetused. Perioodil 2014-2020 on regionaalarengu meetme toetused ligi 251 miljonit. Sellest summast saavad raha taotleda näiteks kompetentsikeskused, et tõhustada ettevõtjatega koostööd. Lisaks toetatakse struktuurifondidest ka investeeringuprojektide elluviimist.

Regionaalarengut toetatakse ka CO2 tuludest, mille kvoodimüügist saadav raha planeeritakse suunata omavalitsustele kuuluvate hoonete energiasäästule 10 miljonit eurot. See on summa, mis on meie ühiskonnale äärmiselt olulin.

Lisainformatsioon programmidest ja nende mahtudest:

  • Järgnevatel aastatel kuni 2023. aastani on Ida-Virumaa programmi eelarve planeeritud ligemale 4 miljonit eurot aastas. Seni on programmiga toetatud näiteks piirkonda töökohti loovaid tööstusettevõtteid ja pakutud nõustamist ettevõtete tootmise digitaliseerimiseks. Teenussektori arendamiseks, aga ka piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks, on toetatud nii Viru Filmifondi tegevust kui ka suurüritusi nagu näiteks „Kremli ööbikud“, „Mägede hääl“ ja Narva Energiajooks. Uusettevõtluse arendamisse panustatakse läbi Startup Estonia tegevuse laiendamise Ida-Virumaale.
  • Ida-Viru linnapiirkondades minnakse edasi säästva linnalise liikuvuse ning alakasutatud linnaalade elavdamise projektidega. Senini on projekti raames toetatud lisaks kergliiklusteede võrgustike väljaarendamisele Narva raekoja ja Narva pimeaia pargi rekonstrueerimist ning Narva-Jõesuu sadama rekonstrueerimist. Mitmed investeeringute kavas kinnitatud projektid ootavad veel järgmistel aastatel elluviimist, nagu näiteks Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamiseks ning Ahtme keskuse väljarändamine.
  • Tuleval aastal jätkuvad ka Kagu-Eesti programmi tegevused, milleks on kavandatud 800 000 eurot. Toetatakse innovatsiooni ning toote- ja teenusearendusi; tootlikkuse ja arengu investeeringuid ning turundust ja müügiarendust. Järgmisel aastal alustatakse veel sel aastal koostatava Kagu-Eesti mainekujunduskava elluviimisega. Tänavu sügisel avatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme taotlusvooru järgmine voor planeeritakse 2020. aasta esimesse poolde.
  • Sarnaselt varasematele aastatele jätkatakse väikesaarte programmi elluviimisega mahus 640 000 eurot ning hajaasustuse programmi mahus 2,2 miljonit. Kohaliku omaalgatuse programmi suunatakse vahendeid 1,3 miljonit eurot. Jätkuvad ka väiksemad regionaalsed meetmed nagu Setomaa programm, Peipsiveere programm, Võrokeste tegevustoetus ning Mulkide tegevustoetus kokku mahus 562 000 eurot.
  • Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades jätkuvad säästva linnalise liikuvuse, avaliku linnaruumi ja lapsehoiukohtade projektid. Varem on samast meetmest toetatud lasteaedade rajamist või laiendamist. Samuti mitmete kergliiklusteede võrgustike väljaehitamist linnades ja lähivaldades, aga ka Tartu rattaringluse projekti ning säästlikke liikumisviise toetava Pärnu linnasüdame väljaehitamist.
  • Maakondlikud arendusorganisatsioonid saavad taotleda toetust tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks, milleks on järgmiseks aastaks planeeritud 5,4 miljonit.
  • Esmakordselt 2018. aastal avatud maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmega jätkatakse ka järgmisel aastal, mil selleks on planeeritud 5,8 miljonit. Järgmisesse vooru oodatakse tugeva maakondliku mõjuga ning piirkonna arengule pikaajalist kasu toovaid projekte, mis panustavad ettevõtluse kasvu või aitavad lahendada teenuste pakkumisel maakonnaüleseid kitsaskohti.