Select Page

Riik on oma mõtetes ja tegudes Ida-Virumaaga. Kui heita pilk kõikide ministeeriumide suurematele investeeringutele, mis Ida-Virumaal perioodil 2016-2019 tehtud, siis on nende investeeringute maht ligikaudu 200 miljonit eurot. Aga vaatame siis lähemalt.

Haridusvaldkonna investeeringutest suunati Ida-Virumaale umbes 40 miljonit eurot. Sellest 38 miljonit eurot koolivõrgu korrastamiseks. Jõhvi põhikooli ehitustöödeks investeeriti 7,12 miljonit eurot ning Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi ehitustöödeks 6,6 miljonit eurot. Narva Kesklinna gümnaasiumi põhikooli õppehoone ehitamiseks ja sisustamiseks investeeriti 5,8 miljonit eurot, Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli ehitustöödeks 5,8 miljonit eurot ning Sillamäe Vanalinna kooli uue hoone ehitamiseks 4,4 miljonit eurot. Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimine läks maksma 3,4 miljonit eurot, Narva eesti gümnaasiumi põhikooli õppehoone ehitamine 2,6 miljonit eurot ning Aseri kooli põhikooli hooneosa rekonstrueerimine 1,9 miljonit eurot.  

Ei saa öelda, et on ainult sõnad ja pole tegusid.

Sotsiaalvaldkonnas investeeriti 33,7 miljonit eurot tervisekeskuste infrastruktuuri rajamiseks ning keskhaigla infrastruktuuri nüüdisajastamiseks.  

Taristuprojektidest suunati Ida-Virumaa jalg- ja rattateede rajamiseks 11,7 miljonit eurot, mille hulgas korrastati näiteks Puru tee läbimurre (2,6 miljonit eurot), rekonstrueeriti lõpuni Pimeaia park (1 miljon eurot), ehitati välja Jõhvi kesklinna promenaad koos kergliiklusteega (976 000 eurot) ning Narva linna jalg- ja rattateede võrgustik (4,6 miljonit eurot). Maanteid rekonstrueeriti ja uuendati mahus 14 miljonit eurot. Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimiseks investeeriti lisaks 17,9 miljonit eurot ning veemajanduse taristu arendamiseks 433 000 eurot.

Ettevõtjatele suunatud meetmetest toetati arenguvajaduste väljaselgitamist ja arendustegevust 1,8 miljoni euroga, eksporti ning starditoetust 1 miljoni euroga. Tööstusinvesteeringuid on toetatud 8,6 miljoni euroga ja loomemajanduse valdkonda 1,6 miljoni euroga. Kui vaadata ajas veelgi kaugemale tagasi, on alates 2007. aastast riik toetanud Ida-Virumaal 13 tööstustaristu projekti summas 16,5 miljonit eurot. Selle käigus on maakonnas rajatud või oluliselt edasi arendatud 9 olulist tööstusala, nende hulgas on neli riigi- ja kohaliku omavalitsuse koostöös arendatud tööstusparki. Viimastes on praeguseks loodud üle 500 uue töökoha.

Regionaalsetest investeeringutest toetati 840 000 euroga ka muid kohaliku tähtsusega projekte, näiteks korrastati Sillamäe lasteaeda Päikseke, rajati Äkkekülla laskesuusatamise lasketiir, soetati Vaba Lava Narva teatrikeskusele mööblit ja seadmeid ning rekonstrueeriti Jõhvi lasteaia Sipsik ventilatsioonisüsteemi. 

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks tehti investeeringuid 32 miljoni euro eest, mille raames toetati näiteks Narva muuseumi piirikindluse avastuskeskuse avamist 4,8 miljoni euroga, Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamist 4,4 miljoni euroga ning Kohtla-Järve tööstuspargi taristu rajamist 3 miljoni euroga.  

Kui rääkida edasistest plaanidest, siis kõigi eelmainitud valdkondade arendamine jätkub. Käiku lähevad ka mitmed uued meetmed. Käima on lükatud Ida-Virumaa programm, mille maht perioodil 2018-2022 on kokku 19,6 miljonit eurot. Suur osa sellest summast on suunatud uute töökohtade loomiseks.  

Ida-Virumaa programmi raames toetatakse tööstusinvesteeringuid 13,6 miljoni euroga.  

Lisaks hakatakse toetama maakonna arengustrateegia oluliste tegevuste elluviimist. 2019. aasta toetusvooru läbiviimiseks on planeeritud 749 000 eurot, millest saab rahastada Ida-Virumaa arengustrateegia tegevuskavast vähemalt viie omavalitsuse mõju ulatusega projekte.

Alates 2019. aastast saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajaduse korral iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot.

PPAs makstakse alates 2017. aastast Ida-Virumaa ametnikele regioonitasu (250-300 € kuus). Päästeametis makstakse alates 2016. aastast Ida-Virumaa teenistujatele samal teenistuskohal sama töö sisu eest 5% kõrgemat põhipalka, võrreldes teiste piirkondade (v.a Tallinn ja Harjumaa) teenistujate põhipalgaga. 

Viimase kolme aasta jooksul on igal aastal võimaldatud umbes 200 haridustöötajale tasuta eesti keele õpet B2- ja C1-tasemel. Kultuuriministeerium toetab mitmesuguseid lõimumis- ja kultuuritegevusi ning Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Lahendama hakatakse ka tühjenevate ja elamiskõlbmatute korterelamute probleemi, mille raames proovitakse leida neis majades elavatele inimestele paremad elutingimused ning mahajäetud tühjad hooned lammutada. See pole ainult elamumajanduse, vaid laiem regionaalarengu probleem, mis mõjutab piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda.  

Ei saa öelda, et on ainult sõnad ja pole tegusid. Praegune situatsioon Ida-Virumaal ei ole saabunud üleöö ja mitmeid tegevusi elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on juba hoogsalt alustatud. On tõsi, et suur osa tegevusest ja toetusmeetmetest on pikaajalise mõjuga, nende tulemusi ei näe kohe homme. Oluline on siinkohal, et riigi tugi oleks pikaajaline ja järjepidev. Seepärast on vaja jätkata käimasolevate meetmete ja toetustega, vajaduse korral rakendada erisuguseid lühiajalisi meetmeid ning anda inimestele kindlustunne nende tuleviku suhtes.